Ilmselt on igaüks kuulnud Euroopas möllavast kriisist ning ka Hollandil pole ses suhtes oluliselt paremini läinud. Tõsi, kerjuseid Amsterdami tänavatel veel näha pole, ent murekortsusid näeb siingi üha rohkem. Ja kuna turul valitseb vaikus, on ka minu kontorit haaranud vaikus, segadus ja ebakindlus. Mis omakorda tähendab seda, et inimesed on närvilisemad ning probleemid kergemad tekkima. Härra Ülemus on võtnud enda pühaks kohuseks hoida mind igasuguste lolluste tegemisest ning kontrollib seega ikka ja jälle ega ma üle oma võimete ela ning ega ma ometi korteriostuplaane mõlguta. Selline ebakindlus mõjutab muidugi meid kõiki ning nii mõnigi mu kolleeg on hakanud üha avameelsemalt muudest võimalustest rääkima. Ning kui härra Ülemus minult paar päeva tagasi jälle küsis, kuidas mul läheb, rääkisin ma talle päris ausalt ära, et olen minagi hakanud töökuulutusi sirvima. See iseenesest ei tähenda muidugi midagi, sest uue ja parema koha leidmine nõuab praegusel ajal kannatust ning enesedistsipliini, ent tegevusetult istumine samal ajal kui laev igalt poolt lekib, ei tundu just ka päris õige tegevusena. Aga samas ma ei karda üldse, sest võlgu mul pole ning väikese summa järgmisesse sihtpunkti sõitmiseks leiab alati. Igal juhul üks on kindel - ees on põnevad ajad.
Pilt on pärit siit.
