Tegelikult avastasin ma Ewert and the Two Dragons'i nimelise fenomeni enda jaoks alles pärast Hollandisse kolimist, ent kuna bänd tundub enamuse oma ajast ratastel veetvat, on mul nende kontserdi külastamine korra aastas juba väikeseks traditsiooniks kujunenud. Kui eelmisel aastal käisin ma Amsterdami kontserdil koos Galiga, siis sedakorda õnnestus mul härra Hispaanlane Haarlemis toimuvale üritusele vedada. Üldiselt on ta minu muusikamaitse suhtes küllaltki kriitiline, ent "In the end there's only love" paneb temagi jala tatsuma. Aga veel enne kui eestlased lavale tulid, õnnestus meil nii mõnegi saalis viibiva rahvuskaaslasega jutule saada nii et lõppkokkuvõttes kulus klubis veedetud aeg suures osas lobisemisele ning Ewertile jäi kanda taustalaulu roll. Hiljem ühe uue tuttava juures juttu ajades märkis härra Hispaanlane, et samal ajal kui mõni ta pikaajaline Hollandi "sõber" pole teda kolmeaastase tutvuse ajal kordagi endale külla kutsunud, satub ta suvalises kohas suvaliste eestlaste peale, kes teda peale kümneminutilist vestlust enda poole kutsuvad. Jah, sellised me, eestlased, olemegi - kuumaverelised ja sooja südamega (:
