Hollandlastest ja Hollandi talvest

Täna hommikul umbes kella nelja ajal kuulsin ma tänavalt korraga hirmsat klirinat. Üritasin esialgu edasi magada, kuid kuna müra ei lakanud, läksin akna alla uurima, milles asi. Tänav oli täis prahti ja katkisi esemeid ning neid lendas kusagilt minu pea kohalt aina juurde. Veidi hiljem hakkasid meid ümbritsevates majades tuled süttima ning tigedad hollandlased pistsid oma pead välja, et öörahu rikkujale täpselt selgeks teha, mida nad asjast arvavad. Hollandlased on üldiselt alati väga valmis oma arvamust avaldama ja vähemalt mulle tundub, et juba mõte kellegiga vaidlemisest ajab neil põnevusest silmad põlema. Ja vaidluse puhul võivad nad täitsa vabalt võtta täpselt vastupidise arvamuse (kuigi tegelikkuses võivad nad sinuga absoluutselt nõustuda) lihtsalt selleks, et kõik pooled oleks esindatud ja et saaks vaielda. Siiani ei ole ma õnneks ühegi hollandlasega mõnda suurde vaidlusse sattunud, aga mul on tunne, et ma saaks haledalt tappa, sest ma ei pea end just eriliseks vaidlejaks.

Mõned minutit peale hollandlaste pahameelepuhangut tuli meie majast välja üks harjaga tüüp ja asus tänavat puhastama. Tundus, et ta oli oma pahameelepuhangust võitu saanud ning peale harjatõmmete ei olnud tänavalt hommikuni enam midagi kuulda.
Hommikul aknast välja vaadates tabas mind uus üllatus: suur lumi, mida sadas aina juurde. Tõsi, tegelikult see ei ole ju endiselt päris lumi, sest ega ta kauaks maha jää. See on see lumi, mis on nii kaua ilus vaadata, kuni seal peal ei käida. Kohe, kui sinna peale astutakse, muutub see koledaks pruuniks lögaks, mis mitte kellelegi ei meeldi. Siiski, Amsterdam tundub selle lumekoorma all lausa ägavat: rongid ja trammid jäävad hiljaks või ei liigu üldse ning paljud lennud on ära jäetud. Ainuke liiklusvahend, millele saab endiselt kindel olla, on jalgratas. Minu jaoks on muidugi kummaline see, kuivõrd üllatunud Amsterdammerid ise kogu selle lume üle on. "Holland ei ole lumemaa, Holland on vihmamaa," ütlevad nad ja keelduvad oma autole talvekumme ostmast. No olgu, ehk saab siin talvekummideta hakkama, aga korraliku lumetõrjetehnika lennujaama jaoks võiks ju ikka osta. Samamoodi imelik oli see, kui Pariisi lennujaam paar nädalat tagasi lume tõttu suleti. Küsisin Maud'i käest, et kas teil siis tõesti seal lund ei saja ja ta vastas, et sajab küll, igal aastal ikka, aga inimesed ikka mõtlevad, et no sel aastal küll ei tule. Ja kui tuleb, siis on šokeeritud, selle asemel et loogiliselt järeldada, et kui eelmisel kümnel talvel on lund sadanud, siis ilmselt võib nii juhtuda ka sellel.

Muide, just praegu sajab õues tihedat lund ja linnukesed laulavad täpselt nii nagu nad meil kevadeti laulavad. Tõelised hollandlased, kes hoolimata faktist, et on talv ja kohe tulevad jõulud, kujutavad endale ette, et on kevad. Lihtsalt sellepärast, et kõik erinevad arvamused oleks esindatud.

Internetist ja ühikaelust

Meil on juba viimased nädal aega väga imelik Internetiühendus olnud. Vahepeal on äärmiselt kiire ja järgmisel hetkel kaob täitsa ära. Seetõttu oleme me siin viimasel ajal kõik suht närvis olnud, sest ajal, kui on vaja tegeleda eksamite ja igasuguste viimaste tööde kirjutamisega, on Internet hädavajalik. Õnneks ei olnud seekord probleem ainult minul, vaid kannatasid kõik, kes selles majas elavad ning igaühel oli võimalik põhjendus olukorrale välja mõeldud. Kõige populaarsemad tundusid olevat põhjendused, et a) keegi mängib pidevalt Internetis arvutimänge ja b)keegi laeb metsikutes kogustes midagi Internetist alla. Mina, kui suur arvutiekspert, ei uskunud neist kumbagi. Isegi lund ega Monika-nimelist tormi ei saanud süüdistada, sest lund ei ole meil juba ammugi ja torm pole ka siia jõudnud. Igatahes peale nädalast piinlemist ja arvutifirmasse helistamist, tuli täna hommikul mingi arvutiekspert olukorda kontrollima ja avastas, et keegi 'keenjus' oli oma arvuti serverina tööle pannud ning selle asemel, et kõikide teiste arvutid end endiselt ühika serveriga ühendaks, ühendasid nad end nüüd selle 'keenjuse' arvuti aka serveri külge (vähemalt mina sain tollest kirjast nii aru, minust suuremad arvutispetsid võivad kommentaaridesse parandusettepanekuid jätta). Selline suhtumine ajab muidugi närvi, sest nii paljude inimestega koos elades võiks natuke ikka teistega ka arvestada. Kahjuks on see arvutijama ainult üks näide paljudest. Näiteks on meil prügiauto-päevad kolmapäev ja laupäev. Seega võib kõige varemalt teisipäeva ja reede õhtul prügikotid tänavale laduda. Kuigi seda reeglit on meile pähe taotud juba omajagu ning isegi sildid selle kohta on igal pool väljas, paneb mõni tropp oma prügikoti tänavale näiteks esmaspäeva hommikul. Kui eriti 'veab', pole ta kotti isegi korralikult kinni sidunud. Igal juhul on hiljemalt esmaspäeva pärastlõunaks keegi koti lahti harutanud ja kogu selle sisu tänavale laiali puistanud nii et koju jõudes tuleb üle suure prügimäe hüpata. Teine probleem on meil pesuruumiga, sest terve maja peale on meil kokku kaks pesumasinat ja üks kuivati. Eile hommikul, kui ma endale parasjagu köögis putru keetsin, tormas Justin sisse ja oli üsna kuri. Tuli välja, et ta oli oma riided kuivatisse toppinud ja kui ta neid siis tund aega hiljem välja võtma läks, leidis ta enda riided märjana kuivati pealt ja kellegi teise omad just parasjagu kuivatist programmi lõpetamas. Aga Justinit tsiteerides:"Te ei taha minuga mängida mängu, kes suudab olla suurem sitapea, sest mul ei ole absoluutselt mingeid moraale ja ma võidan alati! Ma panen ta riided põlema, kui vaja on!" Selle eilse tüübi riietel läks muidugi veel hästi, sest Justin lihtsalt korjas riided kuivatist välja ja pani enda omad asemele. Ühikaelu on lihtsalt vaimustav, kas pole?