Internetist ja ühikaelust

Meil on juba viimased nädal aega väga imelik Internetiühendus olnud. Vahepeal on äärmiselt kiire ja järgmisel hetkel kaob täitsa ära. Seetõttu oleme me siin viimasel ajal kõik suht närvis olnud, sest ajal, kui on vaja tegeleda eksamite ja igasuguste viimaste tööde kirjutamisega, on Internet hädavajalik. Õnneks ei olnud seekord probleem ainult minul, vaid kannatasid kõik, kes selles majas elavad ning igaühel oli võimalik põhjendus olukorrale välja mõeldud. Kõige populaarsemad tundusid olevat põhjendused, et a) keegi mängib pidevalt Internetis arvutimänge ja b)keegi laeb metsikutes kogustes midagi Internetist alla. Mina, kui suur arvutiekspert, ei uskunud neist kumbagi. Isegi lund ega Monika-nimelist tormi ei saanud süüdistada, sest lund ei ole meil juba ammugi ja torm pole ka siia jõudnud. Igatahes peale nädalast piinlemist ja arvutifirmasse helistamist, tuli täna hommikul mingi arvutiekspert olukorda kontrollima ja avastas, et keegi 'keenjus' oli oma arvuti serverina tööle pannud ning selle asemel, et kõikide teiste arvutid end endiselt ühika serveriga ühendaks, ühendasid nad end nüüd selle 'keenjuse' arvuti aka serveri külge (vähemalt mina sain tollest kirjast nii aru, minust suuremad arvutispetsid võivad kommentaaridesse parandusettepanekuid jätta). Selline suhtumine ajab muidugi närvi, sest nii paljude inimestega koos elades võiks natuke ikka teistega ka arvestada. Kahjuks on see arvutijama ainult üks näide paljudest. Näiteks on meil prügiauto-päevad kolmapäev ja laupäev. Seega võib kõige varemalt teisipäeva ja reede õhtul prügikotid tänavale laduda. Kuigi seda reeglit on meile pähe taotud juba omajagu ning isegi sildid selle kohta on igal pool väljas, paneb mõni tropp oma prügikoti tänavale näiteks esmaspäeva hommikul. Kui eriti 'veab', pole ta kotti isegi korralikult kinni sidunud. Igal juhul on hiljemalt esmaspäeva pärastlõunaks keegi koti lahti harutanud ja kogu selle sisu tänavale laiali puistanud nii et koju jõudes tuleb üle suure prügimäe hüpata. Teine probleem on meil pesuruumiga, sest terve maja peale on meil kokku kaks pesumasinat ja üks kuivati. Eile hommikul, kui ma endale parasjagu köögis putru keetsin, tormas Justin sisse ja oli üsna kuri. Tuli välja, et ta oli oma riided kuivatisse toppinud ja kui ta neid siis tund aega hiljem välja võtma läks, leidis ta enda riided märjana kuivati pealt ja kellegi teise omad just parasjagu kuivatist programmi lõpetamas. Aga Justinit tsiteerides:"Te ei taha minuga mängida mängu, kes suudab olla suurem sitapea, sest mul ei ole absoluutselt mingeid moraale ja ma võidan alati! Ma panen ta riided põlema, kui vaja on!" Selle eilse tüübi riietel läks muidugi veel hästi, sest Justin lihtsalt korjas riided kuivatist välja ja pani enda omad asemele. Ühikaelu on lihtsalt vaimustav, kas pole?