Nähtamatud jalgrattad / Invisible Bikes

Nagu ma varem juba maininud olen, on jalgratas Amsterdamis asendamatu. See väide ei tähenda muidugi seda, et ma endiselt nõustuks vihmase ilmaga ratta selga istuma. Seega, sõnastame ümber: minu jaoks on jalgratas Amsterdamis asendamatu, kui vihma parasjagu ei saja. Ja hoolimata minu (ja ka kõigi teiste rahvusvaheliste tudengite) pidevast vingumisest kehva ilma teemadel, tuleb ette ka päevi, kus vihma ei saja. Sealjuures on päris heaks abiks Hollandi pilveradar, mis näitab vihma võimalust umbes kaks tundi ette ja on seega küllaltki täpne. Seega, kui pilveradar väidab, et järgmise kahe tunni jooksul vihma ei saja, võib päris julgelt ratta välja veeretada.
Sellest, et jalgratas on Amsterdamis asendamatu, on peale rahvusvaheliste üliõpilaste ja muude tegelaste, aru saanud ka kohalikud varganäod. Seega kuulen pea iga nädal, kuidas mõne mu klassikaaslase jalgratas on pihta pandud. Kuu aja jooksul on ära varastatud juba kolm ratast ja see teeb mu tohutult ettevaatlikuks. Jah, mu ratas on igavene vana roostetanud plekihunnik, ei ole tal käike, ega midagi. Kuid ta sõidab ja see on siin kõikide varastatud rataste ühine tundemärk. Vahet pole, kui inetu on su ratas või kui roostetanud. Isegi porilaud võib täiesti viltu olla, kuid kaubaks läheb ta ikka.
Seega peab igal rattal olema siin peal vähemalt kaks lukku. Üks neist on hobuseraua kujuline ja kinnitatakse tagumise ratta külge; teine meenutab lehmaketti ja selle abil tuleb ratas mõne posti külge siduda. Kui posti parasjagu ei ole ja ei ole ka mõne sõbra ratast, mille külge oma ratas kinnitada, tuleb lihtsalt loota heale õnnele, et kellelgi ei tule pähe su ratas lihtsalt kaenlasse võtta ja minema jalutada.
Nagu ma kuulnud olen, on lukkude eemaldamine tegelikult väga lihtne. Nimelt müüakse rattalukkudega samas poes ka tange, mille abil lukke eemaldada. Kõik on ringluses ja äri õitseb, poeomaniku jaoks on see muidugi hea uudis. Tegelikult oleks minulgi mõned päevad tagasi tange peaaegu vaja läinud. Nimelt parkisin ma oma ratta kanali äärde ja hiljem lukke lahti tehes oleksin ma peaaegu ühe luku võtmed kanalisse visanud. Sellisel juhul on muidugi hea teada, et tangid töötavad. Samas ei kujuta ma ette, kuidas ma näiteks lukkude saagimise ajal mööda jalutavale politseile oma tegevust selgitanud oleksin.
Luku saagimist olen ma tegelikult ise ühel õhtul baaris istudes ka jälginud. Ratas ise oli ilus ja valge ning jäi kohe hästi silma. Korraga ilmus ei tea kust kaks seljakottidega tüüpi, kellel oli juhtumisi kaasas rauasaag. Nad pusisid lukkude kallal oma viis minutit, kuid ma ei näinud, et keegi oleks nende käest küsima läinud, mida nad teevad. Ja mina lootsin, et tegemist on lihtsalt hajameelsete tüüpidega, kes võtme koju unustasid. Mine sa tea. Igatahes on rattad Amsterdamis kõva äri (ma isegi maksin oma ratta eest 85€) ja ma ei tea, kas ma edaspidi üldse tahan oma ratast majast välja viia. Tea, mis sellega veel tehakse.

As I have already mentioned before, having a bike is a must in Amsterdam. This surely doesn’t still mean that I am willing to cycle when it rains. Therefore I should rephrase it: for me having a bike in Amsterdam is a must when it’s not raining. And despite of my (and all the international students) constant whining about the weather we do have days where it doesn’t rain. There is a website in the Netherlands that shows the possibility of rain for the next two hours and is therefore quite accurate. So if the cloud radar says that it won’t rain for the next two hours, you can take out the bike and not worry much if it’ll start raining after the next 10 meters.
The fact that a bike is a must in Amsterdam is also clear to the local thieves. Therefore I hear almost every week, that the bike of another classmate of mine got stolen. Already three bikes have been stolen during one month and this makes me very careful. Yes, my bike is old, rusty and a pile of crap; it doesn’t have gears or anything, but you can bike with it and that’s what counts here. It doesn’t mean if your bike is ugly or rusty or if it’s mudguard is crooked; until it moves, it is a potential catch for the thieves.
So, your bike must have at least two locks. One of them looks like a horseshoe and is attached to the back wheel; the other one looks like a chain for the cows and you should tie your bike to a post with it. If there aren’t any free posts available nor a bike of a friend, you just need to hope it’s your lucky day and noone tries to pick up your bike and walk away with it.
As I’ve heard, removing a lock is actually really easy. From the shops where you can buy the locks, you can also buy forceps for removing the locks. This is how the circulation works and the business is blooming. Actually, I almost would have needed those forceps myself a couple of days ago. I parked my bike next to a canal and afterwards while trying to unlock the bike, I almost threw the keys to the canal. In such a case it’s good to know that those forceps work. Then again, I have no idea how I would have explained my action to a police patrol if they would have happened to pass by at the same time when I was trying to saw the locks.
I have actually seen the sawing of a lock while having a beer at a bar. The bike itself was white and nice, a real eyecatcher. Suddenly two guys with a hacksaw showed up. It took them about 5 minutes to saw the locks but I didn’t see that someone would have gone to them to ask what they were doing. And I was hoping that they had just been absent-minded and had left their keys at home (but somehow remembered to take the saw?).
So, bikes are a big business in Amsterdam and I am not sure I really want to take my bike out from now on. Who knows what those people might try to do.