Niisiis, kirjutasin oma ühele õppejõule e-maili, et talle ära saata allikate nimekiri, mida ma mõtlen oma Talibani-teemalise uuringu jaoks kasutada.
Dear dr. Michael K* (vähe puudus, et ma oleks sinna lisanud ka prof.) ning sinnajärele äärmiselt viisakas tekst. Ametlik, nii nagu ma olen harjunud Eestis õppejõududega suhtlema. Alla kirjutasin veel Best Regards (parimate soovidega), mis kõlab ka ikka täitsa viisakalt ning oma täisnimi. Täna hommikul sain vastu umbes sellise e-maili: "Hei Kadri, väga tore, et sa nii kiire oled. Arutame seda reedel klassis. Cheers, Michael".
Ja oi ma olin üllatunud. Aga samas, ma ei usu, et tahaksin siinsete professoritega liialt familiaarseks minna. Ei tea, kas tasubki. Nii et ilmselt seda nüüd küll kunagi ei juhtu, et ma peale klassi tema juurde läheks ja ütleks: "Hei Mike, äge klass, kas läheme võtame nüüd mõned õlled?"
* Täisnime ei kirjuta, sest ma ei taha, et ta kogemata oma nime guugeldades minu blogini jõuaks!
I was writing an e-mail for one of my professors to send him the list of sources I am planning to use for my Taliban research.
Dear dr. Michael K*(I was really thinking if I should also add prof. or this would be too much already!), and then everything in a very polite manner. Official, exactly how I used to communicate with my professors in Estonia. Best Regards, my full name. This morning I received a reply from him: "Hi Kadri, very nice that you're so fast. Let's discuss it after the class on Friday. Cheers, Michael".
Oh boy I was surprised. But then again, I don't think I want to get too familiar with my professors here. I am not sure you're even supposed to. So I don't think I will ever go to him after the class and say: "Hi Mike, awesome lecture today! Want to grab some beers now?"
* I did not add his full name here as I am not sure how I'd feel about him getting to my blog when googling his full name. Better be safe than sorry!
Heheh, mulle tundubki, et meil siin eestis on asi väga ametlik ja formaalne ning koguaeg on selline tuntav barjäär vahel. Berliinis mulle õppejõud kirjutas paberitükile oma mobla nr, et "helista mulle kui sa tahad küsida, kas ma olen koolis ja nende metall-lehtede hüvituseks võid lihtsalt homme ühe kohvi tuua :)"
ReplyDeleteHm, Tartus oli küll aeg-ajalt juhuseid, mil akadeemiliselt pingestatud õhkkonnas sai veini-viina, aga ometigi mitte õlut joodud... võib-olla õlle jaoks on eesti õppejõud siiski liiga reserveeritud!
ReplyDelete