Tuesday, October 5, 2010

Uus päev, uued üllatused / New Day Brings New Surprises

Nagu ma olen ilmselt eelnevalt juba maininud, suudavad hollandlased mind ikka ja jälle üllatada. Ja kuigi ma võiks sellega juba harjunud olla, ootan ma siiski vahel naiivselt, et asjad käivad nii nagu nad käima peaksid. Läksime täna Galiga kontrollima, mis on saanud meie BSN (Burgerservicenummer, sotsiaalkindlustuse ja maksude jaoks vajalik number) numbrist. Nimelt peaks iga Amsterdammer end linna sissekirjutamisel umbes nädala jooksul sellise numbri saama. Meie puhul oli möödas juba rohkem kui kuu, kuid numbrist polnud endiselt ei kippu ega kõppu. Suutsin tee peal olles juba paar stsenaariumit ka välja mõelda, et ilmselt on meid ära unustatud ja kindlasti on neil vaja näiteks rendilepingut, et oma olemasolu Amsterdamis tõestada. Tundub, et ma olen selle kuu ajaga suhteliselt ettenägelikuks muutunud, sest linnavalitsusse jõudes tuli välja, et minunimelist isikut Amsterdamis registreeritud pole ja üleüldse pole neil mitte ühtegi dokumenti, mis minu olemasolu tõestaks. Kuna mul ka üürilepingut kaasas polnud (pole siiani suutnud endale selgeks teha, et peaksin seda igaks juhuks kaasas tassima), ei jäänud mul muud üle, kui homseks minuga tegelenud tüübiga aeg kokku leppida. Kõige põnevam kogu asja juures oli muidugi see, et see tüüp, kellega ma rääkisin, oli see sama, kes mind eelmine kord Amsterdammeriks registreeris. Küll mitte linnavalitsuses, vaid hoopis majutusfirmas, mille kaudu ma endale Amsterdami elamise sain. Igatahes loodan ma, et mitte kolm ei ole hetkel kohtu seadus, vaid et ma saan ametlikult Amsterdami sisse registreeritud vaid kahe katsega.
Lisatud pilt on inspireeritud minu viimase aja ülimast Talibanihuvist (küll tänu Orientalismi nimelisele ainele).

As I have previously mentioned already, the Dutch don't seize to surprise me. And even though I should already be used to it, I still seem to think naively, that things will work as they should.
Today me and Gali went to see what's going on with our BSN numbers (Burgerservicenummer, social insurance and tax number). Namely every Amsterdammer should get such a number within a week after registrating himself as a citizen. In our case, it's already more than a month, but we haven't received anything yet. I managed to invent a couple of scenarios while on the way that they have probably forgotten about us and that we probably need our lease agreement to prove that we indeed live in Amsterdam (but we were told before that we only need our ID's).
I guess I've gotten quite farsighted during this month, because as we got to the city council it appeared that noone with my name has been registered in Amsterdam and that actually they don't have a single document that would prove my existance. As I didn't have my lease agreement with me, I had to agree for meeting the guy again the next day. Most curious about the whole story is that the guy who I was talking to today is the same guy who registered me as an Amsterdammer a month ago. Not in the city council though, but at the accommodation company which leases my room to me.
The added picture is inspired by my recent great interest in Taliban (thanks to a class called Orientalism where I need to present the topic).

No comments:

Post a Comment