Hollandlased ja nende nimed

Ma kuulsin hiljuti ühte päris naljakat juttu selle kohta, kuidas hollandlased oma perekonnanimed said. Ja tõesti, see heidab valgust hollandlaste vahel päris kummalistele nimedele. Kui Napoleon kunagi ammu Hollandisse jõudis, siis ei mõistnud ta, miks inimestel perekonnanimesid pole. Kuna see tegi ka maksude korjamise keeruliseks, andis ta välja seaduse, et igaüks peab ise endale nime välja mõtlema ning sellest siis ametnikele teada andma. Paljud hollandlased läksid kergema vastupanu teed ja lisasid oma nimele lihtsalt paiga, kust nad pärit on. Näiteks, kui Steijn oli pärit Amsterdamist, siis sai tema nimeks Steijn van Amsterdam. Teised valisid endale nime oma elukutse järgi ja nii said neist Visser'id (kalur) või Goudsmid'id (kullasepp). Kolmandad aga mõtlesid, et teeks Napoleoni kulul veidi nalja, sest ega keegi ei uskunud, et need nimed neile eriti kauaks jäävad. Paarsada aastat hiljem on muidugi näha, et too katse prantslaste üle nalja visata hammustas neid endid lõpuks tagumikust, sest kummalisi nimesid siinmail juba jätkub. Näiteks kõnnivad Hollandis ringi inimesed, kellel perekonnanimeks Uiekruier (sibulanutja), Naaktgeboren (alasti sündinud), Poepjes (väike sitt), Zeldenthuis (harva kodus), Piest (pissima), Hondendorst (koera janu), Zondervan (ilma perekonnanimeta), Zonderkop (ilma peata), Vroegindeweij (vara põllu peal), Gekkehuis (hullumaja), Niemand (mitte keegi) ja Kots (okse). Samas ei saa keegi öelda, et neil siin fantaasiast puudu oleks tulnud. Ah ja vaene Napoleon, ei usu, et tal see maksude korjamine edaspidi palju edukamalt läks.