Vahepealsed ajad

Uus kodu

Esimene postitus uuest kodust, kus tänasest päevast alates on ka täiesti korralik internetiühendus. Mille saamiseks, muide, peab Hollandis kõvasti kannatust varuma. Ma ei tea, kui kaua Eestis ootama peab (ma kahtlustan, et alla nädala), ent siin läheb esimesest tellimusest kuni selle täitmiseni 3-5 nädalat. Meil läks umbes neli ja siis oli ka mingi jama, millest ma oma tehnoloogiakauguse ja installija keskpärase inglise keele tõttu aru ei saanud. Samas oli installija ise täiesti tore poiss ja mul on kuri kahtlus, et tänu tema vastutulelikkusele ja teadmisele, kuhu helistada, sai too jama ühe päevaga lahendatud. Nii et juhhei! Ja uus kodu tähendab muidugi seda, et portugallased ja Ferdinand on ammu unustatud.. kuigi too viimane jõudis mind ka peale väljakolimist traumeerida ning minult veel ekstra €100 sisse nõuda elektri eest mida ma tegelikult ei kasutanud ja mille tarbimise üle mul igasugune kontroll puudus. Vaielda ka eriti ei saanud, sest deposiit oli endiselt tema käes. Uus korter on see-eest superäge, viie minuti jalutuskäigu kaugusel töökohast ning isegi omanik on üle ootuste normaalne Hollandi proua, kelle punase kassi hävitustööd siin endiselt igal pool näha saab. Ja karvu.

Kanalitel paarutajad

Vahepeal toimus siin muidugi peale muude sündmuste ka kuningannapäev, mis iseenesest tähendab seda, et kõik panevad endale oranžid riided selga, kaunistavad end võimalikult tobedate apelsinivärvi prillide-sallide-mütsidega ning lähevad tänavale lällama. Amsterdami kesklinna vallutab tol päeval metsik rahvamass, kes pop-up dj'de muusika järgi puusi hööritab ning suures koguses Heinekeni tarbib. Ma ei ole just eriline suurte rahvamasside austaja ning seega ei pidanud ma tolles möllus ka eriti kaua vastu - aga piisavalt selleks, et endale Waterloopleinilt küünarnukkidega tee Leidsepleinile murda ning vahepeal üks jäätis osta (ma ei mõista seda hollandlaste õnne, mis toob just selleks üheks päevaks päikesepaiste 23 kraadiga, kui eelnevad ning järgnevad kaks nädalat sajab vihma ja soojakraade on 12). Ülejäänud päeva veetsin ma härra Hispaanlase rõdul ning jälgisin kogu saginat turvalisest kaugusest. Kui ma seda fakti hiljem ühele tuttavale hollandlasele kommenteerisin, siis vangutas ta ainult pead ja ütles, et nii jäin ma ju kogu lõbust ilma. Jaa. Tänavatel lainetavaisse kollastesse lompidesse ei õnnestunud mul tõesti kordagi astuda. Ja ei, ma ei räägi siin üldse mitte õlust.