Härra ülemus otsustas ühel ilusal päeval endal parasjagu külasoleva õepoja kontorisse kaasa võtta. Kuna tegemist on ühe äärmiselt tasase tehnikahuvilise poisiga, üritab härra ülemus teda pidevalt igasuguste vahenditega proovile panna. Loomulikult ajas see mind esialgu turtsuma, kui ta tööle jõudes tollele poisile lausus, et: "Meie läheme Kadriga nüüd intervjuule ning sul on tund aega Internetist Eesti kohta materjali uurimiseks. Kui me tagasi tuleme, esitab Kadri sulle kaks küsimust ning kui sa neile õigesti vastad, saad auhinna." Samas ei peaks too lähenemine mind absoluutselt üllatama, sest see on just sama meetod, mida ta minu puhul kasutab. Iga päev on üks õppus ja enese tõestamine, ainult et auhindu mulle nii tihti ei pakuta. Vahel muidugi juhtub, et ta toob mulle tahvli šokolaadi (ta ise suhkrut ei söö), või jätab mulle purgi päikesekuivatatud tomateid (sest tal oli kahtlus, et see ikkagi ei olnud mahetoit). Ma muidugi ei kurda, tasuta toit on alati teretulnud. Igatahes lõppeski asi sellega, et intervjuult tagasi tulles esitasin ma poisile kaks küsimust ning Interneti abiga suutis ta neile ka vastused leida. Kui Eesti teema ammendatud sai, suundusid nood kaks järgmise kolleegi, härra Hispaanlase jutule, et poiss jalgpalli ning Hispaania-Portugali sõprussuhete teemal proovile panna. Vahel ma ikka mõtlen, kui tore oleks ülemus, kes minu arendamist endale niisuguseks südameasjaks võtnud poleks.
No comments:
Post a Comment