Üksteist päeva uues aastas ning endiselt on kõik äärmiselt segane. Mul oli seekord hirmus raske Hollandisse tagasi tulla, eemale oma turvalisest Eesti-mullist, linna, kus ma tegelikult olen ikkagi võõras. Eestis oli kõik nii hea ja lihtne, et päev enne ärasõitu sattusin ma totaalsesse emotsionaalsesse kriisi ning lasin endale uue pileti osta, mis lubas mul mõned päevad kauemaks jääda. Äriklassi kusjuures, sest odavad piletid olid kõik otsas. Eestis olles jõudsin ma ka otsusele, et ma ei hakka liialt Hollandisse jäämise nimel pingutama. Jah, mul on põhjuseid, miks ma võiksin siia jääda - ent samamoodi on hulk faktoreid, mis mulle Amsterdami-elu juures üldse ei meeldi. Seega vaatan ma nii veebruari keskpaigani ringi ja kui midagi väga head silma ei hakka, pakin oma seitse asja kokku ja kolin tagasi Tallinna. Kuna vanust on ka omajagu juba kogunenud, siis mingit suvalist tööd ma enam vastu ei võta - seda võin ma Eestis ka teha. Pärast sellise otsuse tegemist läks natuke kergemaks, ent Hollandi pidevalt hall ja vihmane ilm ei aidanud eriliselt meeleolule tõusule kaasa.
Ma olin just Schipholi lennujaamas maandunud, kui mulle helistas üks värbaja. Kuna olukord oli intervjuuks kehv, palusin ma tal mulle hiljem tagasi helistada. Mida ta muidugi ei teinud, ent ma otsustasin tema kõne siiski hea endena võtta. Ju siis pakutav töö oleks lihtsalt vilets olnud. Tagasi kontoris, saime ka proua Ülemusega kokku, kellele ma andsin nimekirja firmadest, kus ma oleksin nõus töötama. Firmad, mis on seekord suuremad, kui kümme inimest ning kus mul oleks võimalik ka edasi areneda. Proua Ülemus asus nii suure entusiasmiga telefonikõnesid tegema, et üks teine sama saatusega kolleeg tuli lõpuks minu juurde, et küsida mida ma ometi talle ütlesin, et ta nüüd nii suure hooga mind kiitvaid vestlusi arendab. Mina vaid kehitasin õlgu. Aga ära too entusiasm end tasus, sest täna sain ma kõne ühelt küllaltki tuntud jalatsifirmalt (mu vanaema on suur fänn!) ning mind paluti järgmisel nädalal intervjuule. Ning seda veel alal, mida ma esialgu üldse ei kaalunudki - turunduses. Õnneks on mul veel ligi nädal aega määrava hetkeni ning kontoritäis spetsialiste, kes on kindlameelselt otsustanud mulle uue koha leida.
Pilt on siit.
No comments:
Post a Comment