Minu uus müts

Jõulude ajal kodus käies sattus mulle Montonis kätte üks karunäoga müts, mille ma ka pikemalt mõtlemata ära ostsin. Kuigi sinnamaani oli Hollandis olnud pidevalt kuni 10 kraadi sooja, ei suutnud ma uskuda, et troopiline kliima terve talve püsib ning jaanuaris Amsterdami tagasi jõudes läkski siin veidi jahedamaks. Viis miinuskraadi oli just täpselt paras selleks, et mõmmik linna peale jalutama viia. Esimese komplimendi sain ma härra Hispaanlaselt, kes mainis, et selle mütsiga ei näegi ma välja nagu seeneke ning tema suust oli see tõeline kompliment, sest siiani on ta iga mu mütsi üle kõvasti naerda saanud. Teise komplimendi sain ma veidi ootamatult, kui mulle paar päeva tagasi üks poiss Amsterdami tänavatel järele jooksis. Jalutasin just parasjagu mööda Rokinit, kui korraga üks Aasialane minu ette seisma jäi. Sirutas minu poole oma kätt ja ma mõtlesin, et "Issand jumal, kas ma peaks teadma, kes see on? Äkki ma olen teda kusagil varem kohanud ja nüüd ei tunne ära! Appi kui piinlik!" Kahjuks olen mina üks neist inimestest, kes erinevatel pilusilmsetel indiviididel üldse vahet ei tee ning vaid mingi ime läbi olin ma sinnani piinlikest vahejuhtumistest Asiaatidega pääsenud. Seejärel mõtlesin ma muidugi läbi ka variandid, et tüüp on kas hull või tahab mulle midagi müüa - ning mitte ükski versioon ei mõjunud kuigi julgustavalt. Õnneks tegi too poiss varsti oma suu lahti ning kui ta midagi Barney'st rääkima hakkas (tegelane seriaalist nimega "How I Met Your Mother"), hingasin ma kergendatult. Ma ei olnud teda varem kohanud. Aegamisi sain ma ka aru, miks ma seisan keset tänavat ning vestlen võõra Asiaadiga. Nimelt olevat ta minust rattaga mööda sõitnud, ent mind nähes selle kõrvale heitnud, sest tal olevat tulnud kange tahtmine minuga lähemalt tuttavaks saada. Põhjus - minu müts. Ja see, et ma nägevat selle mütsiga eriti armas välja. Komplimendid tehtud, arvas ta, et me peaksime millalgi välja minema ning minu viisaka keeldumise peale jätsime me kenasti hüvasti ning kõndisime kumbki oma teed. Kuigi too tüüp ei olnud just minu ideaalmees, aplodeerisin ma talle mõttes siiski tema julguse eest - küll ta kunagi sellise taktikaga mõne tüdruku jalust rabab. Aga mu karumüts - jaa, see oli üks tõesti hea investeering.