Septembri lõpus ohkasin ma küll korra kergendatult, et mu õppemaksujamad ülikooliga on läbi, kuid
selle nädala alguses otsustas UvA kõik kaardid taaskord segi lüüa. Nimelt saatis ülikool mulle ametliku kirja, et kuna ma oma õppemaksu ära pole maksnud, siis pole ma oma kursusele endiselt registreeritud ja et kuni kõik korras pole, ma eksameid teha ei saa. Sel hetkel sõitis mul vist küll katus ära ja vaene Ignacio, kes parasjagu juhtus siin olema, pidi kurja vaeva nägema, et mind jälle maha rahustada. Tõeliselt maha ei rahunenud ma muidugi enne, kui alles peale taaskordset käiku kooli infokeskusesse. Minuga tegeles seegi kord see sama šokolaadikarva preili, kes mulle eelmine kord kümme korda kinnitama pidi, et kõik on korras. 
Minu olukord ei tulnud talle üldse üllatusena ning peale paari telefonikõnet kinnitas ta mulle, et UvA ei ole endiselt suutnud minu makset üle vaadata ja kinnitada. Kummaline. Selle asemel, et oma makseid üle vaadata, kirjutavad nemad muudkui ähvardavaid kirju oma üliõpilastele, kes tegelikult on kõik maksed õigeaegselt ära tasunud. Igatahes järgisin ma Gali soovitust ja nõudsin endale ametlikku tõendit, pitsati ja allkirjaga, et ma olen kõik õigeaegselt ära maksnud ja et mul on õigus eksameid teha. Päris mugavalt on mul järgmisel nädalal kaks eksamit ja mul on absoluutselt plaanis need mõlemad ära teha. Igaks juhuks hoiatasin mõlemat oma professorit ette ka, et neile midagi üllatusena ei tuleks.
Siiski pean ma nüüd vist kogu sellel jamal tugevamalt silma peal hoidma ja kuna ma tänase päeva seisuga endiselt oma kursusele registreeritud pole, lähen ma homme infokeskusest oma tähtsa dokumendiga läbi ja tuletan end taaskord meelde. Nagu juba too šokolaadikarva preili ütles, on kogu see UvA asjaajamine üks suur nali (kõige kurvem selle juures on muidugi see, et mind ei aja see olukord hetkel üldse naerma!). Mind muidugi ärritab hetkel see, et saaksin ajaga, mis mul hetkel infokeskuses järjekorras istumisele kulub, midagi palju paremat ette võtta. Üks käik infokeskusesse teeb mu päeva tunnikese võrra lühemaks ja sessi ajal kasutaksin ma seda aega palju parema meelega õppimiseks. Aga mis teha, loodetavasti saan ma oma asjad jõuludeks korda.
selle nädala alguses otsustas UvA kõik kaardid taaskord segi lüüa. Nimelt saatis ülikool mulle ametliku kirja, et kuna ma oma õppemaksu ära pole maksnud, siis pole ma oma kursusele endiselt registreeritud ja et kuni kõik korras pole, ma eksameid teha ei saa. Sel hetkel sõitis mul vist küll katus ära ja vaene Ignacio, kes parasjagu juhtus siin olema, pidi kurja vaeva nägema, et mind jälle maha rahustada. Tõeliselt maha ei rahunenud ma muidugi enne, kui alles peale taaskordset käiku kooli infokeskusesse. Minuga tegeles seegi kord see sama šokolaadikarva preili, kes mulle eelmine kord kümme korda kinnitama pidi, et kõik on korras. 
Minu olukord ei tulnud talle üldse üllatusena ning peale paari telefonikõnet kinnitas ta mulle, et UvA ei ole endiselt suutnud minu makset üle vaadata ja kinnitada. Kummaline. Selle asemel, et oma makseid üle vaadata, kirjutavad nemad muudkui ähvardavaid kirju oma üliõpilastele, kes tegelikult on kõik maksed õigeaegselt ära tasunud. Igatahes järgisin ma Gali soovitust ja nõudsin endale ametlikku tõendit, pitsati ja allkirjaga, et ma olen kõik õigeaegselt ära maksnud ja et mul on õigus eksameid teha. Päris mugavalt on mul järgmisel nädalal kaks eksamit ja mul on absoluutselt plaanis need mõlemad ära teha. Igaks juhuks hoiatasin mõlemat oma professorit ette ka, et neile midagi üllatusena ei tuleks.Siiski pean ma nüüd vist kogu sellel jamal tugevamalt silma peal hoidma ja kuna ma tänase päeva seisuga endiselt oma kursusele registreeritud pole, lähen ma homme infokeskusest oma tähtsa dokumendiga läbi ja tuletan end taaskord meelde. Nagu juba too šokolaadikarva preili ütles, on kogu see UvA asjaajamine üks suur nali (kõige kurvem selle juures on muidugi see, et mind ei aja see olukord hetkel üldse naerma!). Mind muidugi ärritab hetkel see, et saaksin ajaga, mis mul hetkel infokeskuses järjekorras istumisele kulub, midagi palju paremat ette võtta. Üks käik infokeskusesse teeb mu päeva tunnikese võrra lühemaks ja sessi ajal kasutaksin ma seda aega palju parema meelega õppimiseks. Aga mis teha, loodetavasti saan ma oma asjad jõuludeks korda.
No comments:
Post a Comment