Amsterdami Metroo

Ma arvasin, et Amsterdami metroo on üks väheseid asju Amsterdamis, mille peale saab kindel olla. Käib kui kellavärk ja sellega saab igal ajal igale poole kuhu vaja. Streikimine pole siin kombeks ja lund ka eriti pole, mis metroo (piltlikult) rööpast välja võiks ajada. Seega pole mul aimugi, miks minu eelmine metroosõit nii keeruliseks osutus.

Jõudsin perroonile täpselt siis, kui metroo number 54 oma uksed kinni pani. Jama küll, aga kuna järgmine pidi 10 minuti pärast tulema, mõtlesin ma, et pole hullu. Amsterdami metroodes on olemas ka tablood, mis teatavad, mis kell järgmine rong tuleb. Minutid muudkui venisid, aga metrood ei tulnud. Ei tulnud 10 ega ka 20 minuti pärast. Kannatliku eestlasena ootasin edasi ja nägin korraga, et vastasperrooni äärde sõitis rong, millel olev silt teatas: "54,Gein". Omaette vandudes jooksin ma trepist üles, ajasin oma teel paar tädikest alla ja vabandusi pomisedes jõudsin ma vastasperroonile siis, kui rong oli juba läinud. Jaamatöötajate omavahelisest jutust sain aru, et rööpad on kuidagimoodi ümber vahetatud ja seega sõidavad rongid jaama sisse täpselt vastupidises suunas. Hästi, ootan siis seal. Veidi aja pärast sõitis rong sildiga "54,Gein" juba teiselt poolt läbi ja ma pidin uuesti metsiku jooksuga pooli vahetama. Kui ma perroonile jõudsin, seisis seal rong, uksed lahti. Ma ei teadnud, kas see oli õige rong, kuid igaks juhuks ronisin sisse. Sel hetkel ei huvitanud mind enam, kuhu see rong viib. Ma lihtsalt tahtsin sellest jaamast edasi sõita. Istusin 5 minutit rongis ja kui see ei suvatsenudki liikuda, ronisin sealt uuesti välja, et mõni jaamatöötaja üles otsida. "Wie kan ik naar Gein gaan?" ("Kuidas ma Gein'i saan?") uurisin ma temalt ja ta suunas mu sinna, kust ma alles tulnud olin. Vahepeal oli seisev rong juba jaamast lahkunud. Õnneks tuli mõne aja pärast siiski ka õige numbriga rong, mis sõitis õiges suunas ja mille peale ma ka jõudsin. Igatahes võib praegu vist ka Amsterdami metroo lisada nimekirja asjadest, mille peale Hollandis kindel ei saa olla.