Elust, olust ja nartsissidest

Amsterdami pole üldjuhul kliimaga just õnnistatud. Ilmaga on siin nii nagu on ja päevi saab ilma järgi jagada umbes nelja kategooriasse:
a)vihmased
b)tuulised

c)vihmased ja tuulised

d)päikeselised (Siis, kui väga veab.)

Aga viimased paar päeva tundub olevat väga vedanud, sest siinne veebruarialguse ilm meenutab veidi meie aprilli algust. Või lõppu. Igatahes on väljas pidevalt nii 10 kraadi ümber, linnud laulavad ja päike on juba nii soe. Ja rohi on siin aastaläbi roheline. Sellise ilmaga on muidugi kerge tunda, et Amsterdam on imeilus ja et ma olen täpselt seal, kus ma olema pean. Uus algus on muidugi alati veidi keeruline. Võõras linn võõraste inimeste ja kommetega. Ülikool, mis üritab igal võimalusel kaikaid kodaraisse loopida ja see kohutav ilm! Tõesti, hilissügis pole siin eriti ilus ning kuldne Eesti varasügis jääb siin üldse ära. Lehed on rohelised, helerohelised, rohekaskollased ja kukuvad seejärel maha.

Kuid praegu on juba kevad. Kalendrisse vaadates mitte, aga aknast välja vaadates küll. Kõik on korraga palju parem ja ilusam. Inimesed on kenamad, kombed tunduvad juba tuttavamad ja isegi see kummaline kähisev keel tundub korraga päris tore. Muidugi, ehk on asi ka selles, et ma saan üha rohkem aru, mida inimesed minu ümber räägivad. Ja et ma julgen ja tahan ja oskan üha rohkem hollandi keelt rääkida. Esialgu küll poes ja turul ja kohvikus, aga kusagilt tuleb ju alustada? Mulle vastatakse endiselt inglise keeles, kuid see ei loe, sest nad saavad minust aru. Poole aasta jooksul on kõik paika loksunud. Ma olen harjunud kõigi nende inimeste veidrustega, kellega ma läbi käin ja nemad on harjunud minu omadega.
Ja mul on siin hea. Linnas, kus saab 30 nartsissi 3€ eest. Ma eile poes otsustasin, et hakkan endale palju rohkem lilli ostma. Ainult sellepärast, et ma tahan ja saan.

Muide, sellise ilusa ilma juurde sobib minuarust suurepärast vot see laul:

http://www.youtube.com/watch?v=ISQ60CHBx9Q

Või tegelikult peaaegu iga Liisi Koiksoni laul.