Nagu ma enne juba maininud olen, elab Ignacio linnaosas, kuhu ükski valge endast lugupidav Amsterdammer juba vabatahtlikult ei satu. Erandjuhuks on muidugi see, kui Ajax mängib ning paar Heinekeni või Grolschi on sisse kallatud, siis võib küll. Jaa, Ignacio elab kohe Ajaxi staadioni kõrval. Tõsi, see ei ole päris süvageto, pigem nagu ääreala, ent väga valged ei ela seal siiski. Mõtlesin, et teen paar pilti, et tutvustada seda 'kohutavat' piirkonda, kus ma vahel oma eluga riskides ringi hängin. Pildid on turvalisuse huvides tehtud kõik Ignacio rõdult (see on nüüd iroonia, ma loodan, et kõik saavad aru).
Palun väga - vasakule vaadates avaneb silme ees Ajaxi staadion. Ajaxi staadioni taga asub kusjuures metsik number harjutusväljakuid, kus igas vanuses (ja igat värvi) hollandlased palehigis päevad läbi treenivad.
Olgu, ma võtsin ette ka ühe riskantse sammu, sõitsin rattaga veidi Ajaxi juures ringi ja leidsin paar ägedat pildikest. Vasakul Amsterdami vapp, parempoolse meesterahva kohta info puudub. Kõik jalgpallifännid võivad nüüd oma teadmistega hiilata.
Küllalt Ajaxist, tuleme tagasi geto ja vaadete juurde. Selline pilt avaneb, kui vaadata paremale. Päikesevari ja aknakatted reedavad: geto, mis geto. Rõdusid ei paista, neil elutsevaid kanu ka mitte.
Ja kui päris alla vaadata, siis avaneb selline pilt: minu ratas tšillib laternaposti küljes. Ta veetis seal üksi päris mõne hea tunni, ent õhtul lahkusin ma siiski tervikliku rattaga (kui too õnnetu kell välja arvata).
Veel üks pilt otse ees asuvast tänavast. Öösel, kusjuures, siis kui kõik tänavalambid põlevad, näeb see tänav välja nagu lennukite maandumisrada.
Tuleb vist tunnistada, et too Hollandi geto näeb oluliselt parem välja kui Lasnamägi.
No comments:
Post a Comment