Ma olen juba mõnda aega mõelnud, et mis siis edasi saab kui ma ühel päeval oma magistri ära lõpetan. Alguses olid ainult ideed, aga nüüdseks on need väikesed ideed üheks suureks plaaniks välja kasvanud: ma jään siia, vähemalt esialgu. Amsterdam ei ole kindlasti minu jaoks linn kuhu ma tahaksin elu lõpuni elama jääda, aga just praegusel hetkel tahan ma siin olla. Pealegi, kui siin ikka üldse ei suju, on mul alati võimalik Eestisse tagasi minna ja uuesti alustada. Aga ma usun, et sujub, sest miks ei peaks?
Esimesed sammud siia jäämise suunas tegin ma aprilli alguses kui UvA korraldas üliõpilastele tööturgu tutvustava seminari. Esialgu jättis see muidugi üpris masendava mulje, sest esineja põhiline sõnum meile oli, et ilma networkimiseta ei saa te Hollandis kohe kindlasti tööd. Ja et hollandi keelt peaks ikka ka oskama. Umbes sellel ajal kui kõik kuulajad šokist taastuda üritasid, tõstis inglane Aidan käe ja küsis küsimuse, mis meil ilmselt kõigil meeles mõlkus. "Ja kui ma Facebookis kõigilt oma viiekümnelt töötust tudengist sõbralt olen nõu küsinud, siis mis edasi?" Selleks hetkeks oli tolle presenteerija mõistus ka otsas ning ma kategoriseerisin selle tööturu-ürituse totaalseks läbikukkumiseks. Isegi mu enda guugeldamisoskused on mulle kasulikumad. Järgnevate kuude jooksul sain ma aru, et kuigi networking on tähtis, võib abi küsida ka kohalikest tööjõudu vahendavatest firmadest. Needki, tõsi, toimivad palju paremini, kui sul on seal kontakt olemas. Ja minul on - tuttava tuttava tuttav, või midagi sellist, ent isegi see on kontakt. Mõjuv kontakt. Ning esimesel korral kui ma tolle Danielle'ga rääkisin, pidi ta tingimata üle küsima, et kas ma ikka olen selle ja selle sõber. Ja alles siis tutvustas mulle oma pakkumist. Praeguseks hetkeks olen ma käinud ühel intervjuul ja kuigi nad olid 'lummatud mu iseloomust', sai pakkumise keegi, kellel oli juba vastav varasem kogemus. Minul jäi vaid üle end lohutada sellega, et ilmselt on minu jaoks veel midagi paremat kuskil ootamas (seda peale hetkelist masendust ja suurt Kalevi šokolaadi doosi muidugi). Ja nii ma siin siis ootan ja sirvin tööpakkumisi, tõdedes, et hollandi keelest oleks ehk tõesti veidi abi.
Teine suur ettevõtmine on elukoha leidmine ja kuigi ma olen siiani kuulnud, kui võimatu on Amsterdamis korteri leidmine, ei usu ma, et asi nii hull on. Pealegi, mida ma terve korteriga teen - üks ilus tuba jagatavas korteris on minu jaoks täiesti piisav. Seega, hetkel istun ma päris arvestatava osa oma päevast tubade- ja töökuulutuste lehekülgedel, aga peale oma magistritöö loodetavasti viimase versiooni esitamist härra Sakslasele ei olegi mul midagi muud paremat teha.
Palju edu mulle, eksole.
Esimesed sammud siia jäämise suunas tegin ma aprilli alguses kui UvA korraldas üliõpilastele tööturgu tutvustava seminari. Esialgu jättis see muidugi üpris masendava mulje, sest esineja põhiline sõnum meile oli, et ilma networkimiseta ei saa te Hollandis kohe kindlasti tööd. Ja et hollandi keelt peaks ikka ka oskama. Umbes sellel ajal kui kõik kuulajad šokist taastuda üritasid, tõstis inglane Aidan käe ja küsis küsimuse, mis meil ilmselt kõigil meeles mõlkus. "Ja kui ma Facebookis kõigilt oma viiekümnelt töötust tudengist sõbralt olen nõu küsinud, siis mis edasi?" Selleks hetkeks oli tolle presenteerija mõistus ka otsas ning ma kategoriseerisin selle tööturu-ürituse totaalseks läbikukkumiseks. Isegi mu enda guugeldamisoskused on mulle kasulikumad. Järgnevate kuude jooksul sain ma aru, et kuigi networking on tähtis, võib abi küsida ka kohalikest tööjõudu vahendavatest firmadest. Needki, tõsi, toimivad palju paremini, kui sul on seal kontakt olemas. Ja minul on - tuttava tuttava tuttav, või midagi sellist, ent isegi see on kontakt. Mõjuv kontakt. Ning esimesel korral kui ma tolle Danielle'ga rääkisin, pidi ta tingimata üle küsima, et kas ma ikka olen selle ja selle sõber. Ja alles siis tutvustas mulle oma pakkumist. Praeguseks hetkeks olen ma käinud ühel intervjuul ja kuigi nad olid 'lummatud mu iseloomust', sai pakkumise keegi, kellel oli juba vastav varasem kogemus. Minul jäi vaid üle end lohutada sellega, et ilmselt on minu jaoks veel midagi paremat kuskil ootamas (seda peale hetkelist masendust ja suurt Kalevi šokolaadi doosi muidugi). Ja nii ma siin siis ootan ja sirvin tööpakkumisi, tõdedes, et hollandi keelest oleks ehk tõesti veidi abi.
Teine suur ettevõtmine on elukoha leidmine ja kuigi ma olen siiani kuulnud, kui võimatu on Amsterdamis korteri leidmine, ei usu ma, et asi nii hull on. Pealegi, mida ma terve korteriga teen - üks ilus tuba jagatavas korteris on minu jaoks täiesti piisav. Seega, hetkel istun ma päris arvestatava osa oma päevast tubade- ja töökuulutuste lehekülgedel, aga peale oma magistritöö loodetavasti viimase versiooni esitamist härra Sakslasele ei olegi mul midagi muud paremat teha.
Palju edu mulle, eksole.
aga mida sa seal UvAs õpid? ses suhtes et äkki ma oskan ka midagi soovitada.
ReplyDeleteMinu UvA MA on European Studies nimeline (ehk siis rahvusvahelised suhted ja EL ja muu selline), aga ma olen juba aru saanud, et minu TTÜ bakalaurus ärinduse alal (pluss spetsialiseerumine turundusele) tundub Amsterdami tööturul hoopis paremini peale minevat! Ja kui sul on mingeid soovitusi, siis võtan kõik suure heameelega vastu (:
ReplyDelete