Elukool

Elamine Amsterdamis on siiani olnud mulle päris suureks elukooliks, ent toa otsimine on muidugi juba järgmine tase. Seega hetkel on minu suurimaks õppetunniks petiste ära tundmine ja ma kardan, et viimaste päevade kogemused teevad mind ülimalt ettevaatlikuks ja väga paranoiliseks. Kuna ma olen praeguseks hetkeks juba päris suure hunniku e-maile välja saatnud, pidi sinna hulka ka ju mõni 'mädanenud õun' sattuma. Ja mõnega neist on mul olnud au ka juba suhelda.
Just mõni hetk tagasi rääkisin ma tüübiga, kes pakkus, et ta nimi on Yuan ja et tal on pakkuda tuba ilusas korteris Centraal Station'i lähedal. Kui ma küsisin, kas ma tuba ka vaadata saaks, ütles ta, et kuna ta on ise hetkel Prantsusmaal (ja lähiajal Hollandisse ei tule), siis võib ta mulle pilte saada. Ma ei teagi, mida ta lootis. Et ma olen nõus üürima toa ainult piltide järgi, teadmata, kas see tuba reaalsuses Amsterdamis üldse olemas on? Ja siis saatma oma raha talle Western Unioniga, lootes, et ta paneb mulle võtme posti? Tõesti, ettevaatust läheb mul muidugi suurel hulgal vaja... ja head õnne ka, et ma toredate inimeste otsa satuksin, lõpuks. Aga sinnamaani kuni see juhtub, sirvin ma kortereid edasi ja elan moto järgi 'kui mingi pakkumine tundub olevat liiga hea, et olla tõsi... siis suure tõenäosusega ta seda ka on'. Ja palun kannatust idiootidega tegelemisel.