Esimesel hetkel, kui ma oma uude koju sisse kolisin, tundus mulle, et siinsed inimesed on kõik sellised veidi eraklikku tüüpi, kes oma toast naljalt välja ei tule ja kellega elu ühe katuse all peaks suhteliselt probleemidevaba olema. Vähem kui nädal hiljem on õhk draamadest paks. Kõigepealt peaks ma ilmselt muidugi tutvustama inimesi, kellega ma koos elan. Alustame Gajanest, 21 aastasest KLM'i stjuuardessist, kes on algselt pärit Armeeniast, kuid kes pärast perekondlikke traagilisi sündmusi kolis algul Moskvasse ning paar aastat hiljem Hollandisse. Gajane peab end ise hollandlaseks ja tänu temale läigib siin majas kõik puhtusest. Veidi enne mind kolis siia 31 aastane disainer José Hispaaniast, kes on hetkel minuga sarnases staatuses, ehk siis töötu. Ja siis on siin veel umbes kahekümneaastane britt Danny, kes jagab tuba oma ekstüdruku Stinega, kes on parajasti Norras puhkusel ja keda mul siiani pole õnnestunud kohata. Nii palju kui Gajane mulle rääkinud on, on nii Danny kui Stine parajad põrsad, kes enda järelt koristada ei armasta ning seetõttu on Gajane see, kes siiani köögis, vannitoas ja wc's korda on hoidnud. Lisaks on ta siiani ka (eks)paarikese nõusid pesnud, kui need on päevadeks kraanikaussi ligunema jäetud (ning seda olevat siin pidevalt juhtunud). Seega pole midagi imestada, et Gajanel eile katus ära sõitis, kui ta kraanikausist järgmise mustade nõude kuhja leidis. Kuna Danny sattus parasjagu köögis olema, otsustas tüdruk talle täpselt öelda, mida ta kõigest sellest arvab ja draama oligi alanud. Vaidluse käigus ähvardas Gajane, et kui Danny järgmiseks hommikuks nõusid ära pesta suutnud pole, siis viskab ta need lihtsalt ära ja peale seda kui britt oli teda ägedas puhtusefriikluses süüdistanud, otsustas ta, et viib kõik endale ja Stinele kuuluva köögist ära. Nii igaks juhuks. Seega tassis Danny pool ööd kööki tühjaks, ise samal ajal Stinega arutades, mis kõik nende oma on. Välja tuli muidugi see, et tema enda kinnitusel on pea kõik köögiriistad Stine ostetud ja nüüd laiutab köögis tühjus. Britt seevastu istub ilmselt rahulikult käsi hõõrudes oma pottide-pannide otsas ja maja ülejäänud asukad ei suuda tema lapsikut käitumist ära imestada. Hommikuks oli ilmunud kööki ka Danny poolne selgitus, mis sisaldas luba kõigil teistel peale Gajane tema uksele koputada, et nõusid kasutada. Aga ma ei usu, et ma seda pakkumist kasutan, sest ma ei kujuta ette, et võtan oma kaks leivaviilu näppu ja lähen koputan poisi uksele, et tema toas rösterit kasutada. Õnneks selgus, et Gajane ema, tõelise nõukogude koguja musternäidis, ei ole oma elus ühtegi taldrikut, tassi ega lusikat ära visanud ning on nõus meie kööki uute tarvikutega varustama. Aga ma kardan, et see draama pole siin ammugi veel läbi. Ja kõige enam kardan ma seda, et Gajane viib oma ähvarduse teoks ja kolib siit välja, sest ei suuda tolle Dannyga enam koos elada. Siis pole minul siin ka vist enam pikka pidu, sest üksi ma seda korterit ka korras ei hakka hoidma. Samas, igava elu üle ei saa ma taaskord kurta.
No comments:
Post a Comment