Nii palju siis praktikast

Esialgu, kui ma oma HR praktikaga alustasin, arvestas mu ajutine leedulannast ülemus, et tal oleks minu abi vaja umbes neljaks nädalaks. Nüüd aga tuleb välja, et too praktika kujunes äärmiselt lühikeseks. Esiteks muidugi seetõttu, et ma olin üle ootuste produktiivne ja suutsin vajalikud asjad ära teha viie päeva jooksul ja teiseks seetõttu, et mul õnnestus endale lõpuks töö leida ning alustama pean ma juba 15. augustil. Tuleb mainida, et ma olen oma olukorraga hetkel ikka päris rahul ja tänan kõiki kõrgemaid jõude, et ma onupojapoliitika tõttu toda eesti keele tõlgi kohta ei saanud. Minu uus töökoht saab olema firma, mis tegeleb turundus- ja kommunikatsiooniproffide otsimisega suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele. Firma ise ei ole küll väga suur, ent sellest hoolimata saab minust seal väike mutter nimega assistent, kes peab vastutama selle eest, et informatsioon klientide, tööotsijate ja firma vahel jookseks. Lisaks sellele pean ma käima kaasas ka tööintervjuudel ning hiljem kokku kirjutama kandidaadi profiili, mis näitaks teda tema kõige paremast küljest. Kuna suurepärane inglise keele oskus on tolles töös äärmiselt oluline, pidin ma läbi tegema ka ühe kirjaliku testi mis tähendas seda, et ma pidin ühe firma töötajaga maha istuma, teda küsitlema ning hiljem tema karjääri kohta raporti kirjutama. Ja kuigi see ülesanne tundus mulle esimesel pilgul kohutavalt keeruline, sest aega mul ettevalmistamiseks polnud, jäid firma suuremad mutrid mu tööga rahule. See on omakorda suur kompliment mulle, sest enamuse firma töötajatest moodustavad inimesed, kes räägivad inglise keelt oma emakeelena. Firma suurim boss on üks äärmiselt sümpaatne Austraalia proua, kuid seal on ka inimesi Suurbritanniast, Kanadast, Uus-Meremaalt ja Ameerikast. Eriliselt suur õlalepatsutus oli see muidugi põhjusel, et kui Booking.com ei pidanud minu eesti keelt piisavalt heaks, siis terve firmatäis perfektse inglise keele kõnelejaid leidis et minu inglise keele oskus on suurepärane.
Lisaks tundub mulle, et töötu staatuse minetamine on mind viimaste päevade jooksul ka tööguru staatusesse tõstnud, sest nii mõnigi kursusekaaslane on mulle kirjutanud küsimaks, kuidas see mul õnnestus. Ja siis ma seletan. Et ainult CV saatmine ei mõju, vaja oleks hoopis kontaktisikuga otse ühendust võtta ja talle paar arukat küsimust pakutava ametikoha kohta esitada. See on võimalus teiste seast silma paista ja samas ka oma suurepärast inglise keelt näidata, sest kui sa ikka oled sündinud kuskil Ida-Euroopa äärealal, siis see just ei karju, et 'vaata mind! perfektne inglise keel!'. Minu teiseks nipiks kujunes aga tänu ühele Ameerika tööotsingu-gurule tänukirjade saatmine. Ja kui selline tegevus on Eestis tõenäoliselt küllaltki tavatu ja võib kergelt isegi ahistamise mulje jätta, leidsin ma, et ühele austraallasele võiks see küll peale minna ning seega saatsin ma talle tänukirju peale iga kohtumist ning telefonikõnet, et öelda talle aitäh aja eest, mille ta minu peale kulutama nõustus. Juba peale esimest tänukirja sain ma aru, et selline lähenemisviis on tema puhul ainuõige, sest ta oli minu käitumise üle siiralt hea meel ja ta ei unustanud seda mulle kunagi mainimast. Ja nii ta tuli, see mu uus töökoht. Aga ilmselt ainult seetõttu, et ma julgesin sel korral midagi uut katsetada.
PS. Ja minu otseseks ülemuseks saab üks härra portugallane.