Sünnipäevad kontoris

Meie kontoris sünnipäevi eriti ei peeta. Tegelikult peetakse seda isegi veidi kummaliseks, kui sünnipäevalaps oma tähtsa päeva hommikul koogiga kontorisse ilmub, ent selle eest tähistatakse suurejooneliselt igasuguseid rahvuslikke tähtpäevi. Viimase kuu aja jooksul oleme me tähistanud näiteks Diwalit, mis on Indias üks väga tähtis püha tähistamaks pimeduse üleminekut valguseks ning Hispaania rahvuslikku päeva. Noh ja siis oli muidugi mu sünnipäev, millest keegi suurt midagi ei teadnud. Tegelikult olin ma sellega arvestanud ning meelega ei kõssanud kellelegi midagi - ma tahtsin lihtsalt näha, mis siis juhtub, kui see kõigile suure üllatusena tuleb. Ja kuna keegi sünnipäevi koogi toomisega eriti seostada ei oska, arvati esialgu, et ju meil seal Eestis mingi rahvuslik püha on, kui ma oma kirju koeraga sisse marssisin. Härra ülemus, kes oli parasjagu puhkusel, teadis küll - kust, sellest pole mul aimugi - ning oli mulle isegi väikese kingituse ja kaardi jätnud. Ning ülejäänud võtsid kohe laulu lahti, kui teada said. Terve ülejäänud päeva pidin ma jagama selgitusi kirju koera kohta ning võtma vastu tunnustavat mõminat - tuleb mainida, et see oli üks populaarne koer. Aga olgem nüüd ausad - tegemist on tõesti ühe geniaalse magustoiduga, kui välja arvata fakt, et mul olid sõrmed peale nelja paki küpsiste purustamist mitu päeva villis. Ja mis ma siis sünnipäevaks sain - suure hunniku häid soove ja kaarte, mõned raamatud (aitäh, amma), jooga kuukaardi (siinkohal tervitused emale) ning päikesevalguselambi (tänud, vanaema ja papi), mis jõudis alles eile kohale ning mida ma veel proovinud ei ole. Kuulujuttude kohaselt matkib see lamp tõusvat päikest ning teeb hommikuse ärkamise oluliselt lihtsamaks. Ja härra Hispaanlane viis mind Mehhiko restorani - tema tegelik kingitus on tegelikult endiselt saladus, nii et ma nüüd ootan põnevusega, mis tal plaanis on.
PS. Kuulu järgi hollandlased ise peavad kontoris sünnipäevi küll, ent kuna meil ühtegi hollandlast pole, ei oska ma asja pikemalt ka kommenteerida.