Networking*

Mulle tundub, et härra ülemus on minu sotsiaalelu oma südameasjaks võtnud, sest juba mitmendat nädalat järjest kutsub ta mind ühele või teisele üritusele. Ja kuigi ta on mu ülemus, siis ei ole need üritused mulle kohustuslikud - aga ma lähen hea meelega.
Eelmisel esmaspäeval vedas ta mu näiteks 'Toastmasters'i koosolekule. Esimest korda, kui ma tollest grupeeringust kuulsin, ei saanud ma päris hästi aru, mis on kõnede pidamisel tegemist röstsaiaga (inglise keeles tähendab 'toast' nii röstsaia kui ka toosti) - aga ilmselt oli tol hetkel tegemist lõunaeelse ajaga ja mul oli lihtsalt kõht tühi. Ühing ise on aga loodud inimestele, kes tahavad üle saada hirmust avaliku kõnelemise eest või lihtsalt arendada oma juhioskusi. Koosolek ise kestab koos vaheajaga umbes paar tundi ning selle aja jooksul esinevad nii eelneva ettevalmistusega kõnelejad kui ka 'üllatuskõnelejad', keda informeeritakse sellest paar minutit varem. Mina tol korral õnneks kõnega esinema ei pidanud, ent lõpuks paluti mul siiski püsti tõusta ja paari lausega oma tolleõhtune kogemus kokku võtta. Tuleb mainida, et inimesed olid seal tõesti kõik väga sõbralikud ja kutsusid mind ka järgmisel korral osa võtma, ent minu lemmikliikmeks osutus hoopis üks imearmas karvakera Ellie, kilpkonnavärvi paks kiisupreili, kes oli vaieldamatult tolle õhtu staar.
Täna õhtul liitusin ma aga kohalike portugallaste grupiga, et nende muidu nii tumedasilmsele seltskonnale veidi heledamaid värve sisse tuua. Ja loomulikult kergitasid nad kõik kulme, kui ma ütlesin, et ma polegi portugallane - ja vaatasid siis kahtlustavalt härra ülemuse poole, kes pidavat pidevalt võõrliikide sissetoomisega reegleid rikkuma. Paar nädalat tagasi olevat ta meie ühise kolleegi, hispaanlase, üritusele sisse nihverdanud. Lõppkokkuvõttes sulasid muidugi nende kõikide südamed kui nad mu suurepärast portugali keelt kuulsid (jah, ma olen harjunud kuulma komplimente oma portugali keele aadressil, ise alati kaheldes, kas nad ütlevad seda kõike vaid viisakusest või on nad tõesti üllatunud, et too põhjala tüdruk seda soojamaa keelt üldse räägib). Igatahes kutsuti mind ka järgmisel korral tagasi - ja ma ilmselt lähen ka, sest isegi kui ma Amsterdamis elades hollandi keelt selgeks ei saa, siis portugali keele võiks ju saada küll. Kurioosum jah, ent Hollandis elades pole ma üldsegi mitte hollandlastest ümbritsetud - ikka ja jälle suudan ma kohalikud hispaanlased ja portugallased üles leida. Mul oleks nagu radar küljes. Aga ma üldse ei kurda. Näis, millise ürituse härra ülemus järgmiseks välja pakub.

*Sest ma endiselt ei suuda öelda 'võrgustumine'.