Sinterklaas

5. detsember on Hollandis üks eriliselt tähtis päev, sest just siis toob Sinterklaas oma abilise Zwarte Piet'iga kõikidele tublidele hollandlastele kingitusi. Laste jaoks on tegelikult juba novembri teine pool eriti ootusärev, sest just siis jõuavad Sinterklaas ja must Peeter paadiga Hispaaniast Hollandisse. Musta Peetri kohta veel nii palju, et kui ta paar-kolmkümmend aastat tagasi oli must oma päritolu tõttu (Hollandil oli nimelt päris mitu asumaad), siis nüüd on ta must seetõttu, et Sinterklaas käsib temal mööda korstnaid tuulata. Poliitiline korrektsus ei suuda siinkohal muidugi varjata fakti, et mustast orjast sai lihtsalt valge, aga väga räpane ori. Kuigi ma eelmisel aastal üritasin toda paadiga saabumist vältida, et oma kõrvu laste kiljumisest säästa, siis sel aastal õnnestus mul seda kõike ikkagi vilksamisi trammiaknast näha. Aga homme (või siis ka täna õhtul) saavad kõik hollandi pered kokku, et šokolaadist tähti närida ja üksteisele pilkeluuletuste taustal kingitusi jagada. Pilkeluuletused on muideks just veidi vanemate hollandlaste jaoks päeva tähtsündmuseks, sest just siis saavad nad teistele läbi nalja teada anda, kuidas Koen'i nina nokkimine või Noortje öine külmkapi kallal käimine neile tegelikult närvidele käib. Peale šokolaadist nime esitähtede söövad nad täna ka martsipani, mandariine ja piparkoogilaadseid küpsiseid, aga sellest, kas nad ka midagi soolast söövad, pole ma siiani aru saanud. Igatahes kindel on see, et porgandeid nad küll ei söö - sest need on nad kõik juba eelnevate nädalate jooksul Sinterklaasi hobuse jaoks ahju kõrvale jätnud.