Tegelikult tuli siin lumi maha juba reedel, ent maa on siiani valge. Ja kuigi ma olin ennast eelnevalt juba kevadele häälestanud - sest linnud mu akna all laulsid just täpselt nii nagu nad Eestis varakevadel laulavad - tunnen ma ennast siin üllatuslikult alanud talvel küllalt koduselt. Lausa nii koduselt, et tegin eile tunnise jalutuskäigu, et Vene poest veidi leiba tuua. Väljas oli mõnus, minu arvestuse järgi nii paar kraadi alla nulli, ent koju tagasi jõudes tuli välja, et hoopis -10C. Ma olen vist siiski põhjamaalane. Ja mind ajab nii naerma see hollandlaste paanika, sest reedel esimese lumesajuga jäeti ära kõik rongireisid, kuigi lund tuli vaevu 10cm jagu. Lennukid ei lennanud, trammid ei sõitnud ja minu kella poole kuuese metroo peale üritas end peale trügida umbes miljon inimest. Ning kuigi ma pole oma loomult mingi võitleja, tuleb mulle perroonil seistes ja rahvamassis oma kohta otsides alati mingi hasart sisse. Hoidke eest, sest mina juba oma metroost maha jääda ei plaani.
Ja minu kolleegid, kes enamuses on pärit soojematelt aladel, kurdavad juba nädalaid, kuidas nad on sügavkülma sattunud. Mina ainult vangutan pead, sest kui minu sügavkülm nii soe oleks, siis sulaks seal kõik mu pelmeenid üles. Ja see oleks juba täitsa kole lugu.
Ja minu kolleegid, kes enamuses on pärit soojematelt aladel, kurdavad juba nädalaid, kuidas nad on sügavkülma sattunud. Mina ainult vangutan pead, sest kui minu sügavkülm nii soe oleks, siis sulaks seal kõik mu pelmeenid üles. Ja see oleks juba täitsa kole lugu.
No comments:
Post a Comment