Amsterdam on roosa

Sellel nädalavahetusel muutus Amsterdam korraga roosaks ja kuna ma pole elu sees ühelgi geiparaadil käinud, leidsin ma, et sel korral tuleks küll minna. Esialgu ei olnud härra hispaanlane mu ideest just erilises vaimustuses, kuid lõpuks soostus minuga ikkagi kaasa tulema, kui ma lubasin, et me võime eelnevalt tema lemmikust kreeka pop-up kohvikust läbi käia. Selleks ajaks kui me oma frappe ja bougatsadega ühele poole olime saanud, olid tänavad täitunud juba igat sorti roosat värvi karvaste ja sulelistega. Mõnel julgemal kujul lausa kannikad kostüümi alt välkumas. Härra hispaanlane sellist vaatepilti just eriti ei hinnanud ning iga järgnev (peaaegu) paljas tagumik tõi aina suurema valugrimassi ta näole. Vihma ja paljaste tagumike koosmõjul jalutasime me kesklinnas ringi vaid tunni ning seejärel otsustasin ma ta suureks rõõmuks, et mulle aitab küll. Kuigi me tegelikku paatide paraadi lõppkokkuvõttes ei näinudki, ei olnud mul sellest üldse kahju, sest kogu üritus meenutas suurel määral aprillikuist kuningannapäeva. Ainult et põhiliseks peovärviks oli oranži asemel roosa ning jah - ekstravagantseid kostüüme oli ka oluliselt rohkem. Ja kui meil melust ja möllust küllalt sai, hüppasime oma rataste selga ning sõitsime härra häärberisse, et klaasikest veini nautida. Seegi oli päevale kohaselt - roosa.